Stressi põhjuseid on mitmeid – tihe graafik, sagedased ärireisid ning kõrged ootused enda ja teiste poolt. Vastusena stressile vabanevad hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin, mis mobiliseerivad suhkru- ja rasvavarud. See saadab lisaenergia skeletilihastele, samal ajal kui teised funktsioonid (nt immuunsüsteem) välja lülitatakse.
Et mõista stressireaktsiooni, siis teadke, et see on pärit kiviajast. Meie geenid on viimase miljoni aasta jooksul muutunud vähem kui 0,5% ja me käitumine ikka nagu meie esivanemad, kes olid kütid Aafrika preeriates. Sel ajal vallandus stressireaktsioon kiskjaga silmitsi seistes, põhjustades võitle-või-põgene reaktsiooni. Sellise stressireaktsiooni eesmärk on valmistada keha ette erakordseks pingutuseks.
Igapäevased stressitegurid, millega me täna kokku puutume, võivad viia püsiva häireolukorra tekkeni, mida sageli nimetatakse „krooniliseks stressiks“. Üks kroonilise stressi peamistest põhjustest on ajapuudus ülesannete sooritamiseks. Kuigi igapäevane koormus, näiteks töö ja perega seotud kohustused võivad olla väga stressirohked, ei vaja need hormoonitaseme tõusu, mida meie esivanemad vajasid ellujäämiseks. Kui puudub see, mida rünnata või mille eest põgeneda, võib hormoonide täiendav vabanemine ja kuhjumine viia immuunsüsteemi, närvisüsteemi, südame-veresoonkonna ja seedetrakti funktsionaalsete häirete tekkeni.
Üheks sümptomiks võivad olla aftid – ohutud, kuid valulikud suuhaavandid.
Stressifaktorite vähendamiseks on kaks võimalust. Esimene on võimalusel vältida stressirohkeid olukordi. Õppige ütlema „ei“ asjadele, mida ei ole vaja või te ei soovi teha. Ja võtke kasutusele kalendrirakendus, mis tuletab teile kohustusi meelde. Samuti on tark kalendrisse planeerida „puhkepausid“ pärast aktiivseid perioode.
Teine võimalus stressifaktorite vähendamiseks on õppida stressirohkeid olukordi ohjama. Parim stressimaandaja on piisav kehaline liikumine, sest füüsiline aktiivsus aitab kehal kasutada stressireaktsiooni tõttu toodetud lisaenergiavarusid. Kui tunnete, et olete igapäevaste kohustustega üle koormatud, võib isegi väike tähelepanu kõrvalejuhtimine aidata vähendada paanikatunnet. Leidke mõni hetk millegi nauditavaga tegelemiseks ja seejärel naaske töö juurde. Tunnete ennast värskemana ja olete paremini võimeline ülejäänud päevaga toime tulema.
Kui seisate silmitsi tõsisemate probleemidega, lammutage probleem lahti osadeks, sest lihtsam on leida lahendusi väiksematele probleemidele. Samavõrd tähtis on tunnistada, et vajate aega puhkuseks. Arvatavasti on kõige mõjusam samm teha selget vahet töö- ja eraelul. Nädalavahetustel keskenduge lihtsalt puhkamisele ning jätke töökirjad ja –kõned esmaspäeva ootama.